Lammutustööd
Kui krundil on juba olemasolevad hooned ning need soovitakse ennem uue eramu ehitust lammutada, siis selleks tuleb koostada lammutusprojekt, mis vajab eraldi menetlust ehitusregistris. Korrektsetel lammutustöödel sorteeritakse korrektselt materjalid materjaliliikide kaupa (kivi, puit, metall, klaas, eterniit, papp, kipsipõhised materjalid, keskkonnaohtlikud materjalid/vedelikud) ning utiliseeritakse vastavat jäätmeluba omavatesse jäätmekäitlusettevõtetesse.
Raadamistööd
Raietööde aluseks peab olema erialase pädevusega isiku poolt koostatud dendroloogiline uuring/hinnang, mis peab kindlasti olema KOV-ga kooskõlastatud. Ohtlike puude raietöid viivad läbi arboristid, kuid lihtsamaid raietöid võivad ka tellijad või ehitustöölised läbi viia. Puitmaterjali edasine saatus lepitakse tellija ja tööde teostaja vahel alati eraldi kokku.
Mahamärkimistööd
Ennem kommunikatsioonitrasside ja vundamendi ehitamist tuleb objektile geodeet tellida, kes märgib krundile reaalsuses maha hoone telgede ristumised või nurgapunktid, trasside vahekaevude, pöörete, hoonesse sisenemiste punktid, teede/platside nurgapunktid, hoone 0.00 kõrguse. Peale loetletud punktide mahamärkimist koostab geodeet digitaalse mahamärkimise akti. Mahamärgitud punktidest lähtuvalt saab alustada ehitusprotsessiga.
Krundisisesed kommunikatsioonid
Paremal juhul ja seda peamiselt tiheasustusega piirkondades on ühisvõrgu (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, side, gaas) liitumispunktid tagatud krundi piiril ning tellija/ehitaja ülesandeks on nendest liitumispunktidest krundisisesed kommunikatsioonid hoonesse tuua. Eramu ehitamisel tuleb arvestada kindlasti selle kuluga. Kõige tähelepanelikum tuleks olla veetrassiga, kuna see tuleb paigaldada sügavamale kui külmumispiir ehk sügavusele 1,6-1,8 m. Keerulisem ja kulukam on olukord, kus näiteks paepinnas (peamiselt Põhja-Eestis) on küllaltki kõrgel ja veetrassi paigalduseks tuleb paasi lõhkuma hakata, mõningad KOV-d lubavad veetorustiku 1-1,2 m sügavusele paigaldada, kuid sel juhul tuleks arvestada torustiku soojustamisega. Kanalisatsioonitorustiku sügavus oleneb suuresti liitumispunkti sügavusest, kuid jääb üldjuhul vahemikku 1-1,5 m ning kalle peaks olemas tagatud hoonest liitumispunkti suunas (ca 1-2 cm/jm). Elektri toitekaabel paigaldatakse kaitsekõris 0,7-0,8 m sügavusele. Kõikidele trassidele tuleb 0,2 m torustikust/kaablist ülespoole paigaldada vastav ohutuslint. Kui krundil puudub juurdepääs ühisvõrkudele, siis saab vastavalt asukohast veevarustus lahendada puur- või salvkaevuga ning kanalisatsioon kogumismahutiga, septiku või biopuhastiga, millest viimastele tagatakse imbala. Lokaalsete veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduste osas tuleb kindlasti KOV-ga kokku leppida.
Ehitusalale juurdepääsu tagamine
Ehitusaegne hoonestus
Turvalisuse tagamine ehitusobjektil
Puuduvate peatükkide sisu lisame peagi!