Ligipääs ja ehitusõigus:
Enne maa ostuotsuse tegemist tuleks esmalt välja selgitada, kas antud krundile on võimalik üldse ehitada ning kas on tagatud püsiv ja tulevast omanikku mitte piirav ligipääs. Ehitusõigust võivad piirata muu hulgas valla üldplaneering, kõikvõimalikud keskkonnaalased kitsendused (veekogud, rahvuspargid, haruldased liigid), muinsuskaitsealased piirangud, kommunikatsioonide magistraalvõrkude kaitseala kitsendused jne. Krundile ligipääsu osas tuleks tähelepanu pöörata, kas üldkasutatavalt teelt on krundile otse juurdepääs olemas või peab krundile pääsemiseks läbima eraomandis olevat kinnistut, viimasel juhul peaks olema sõlmitud notariaalne servituut naabermaa läbimiseks.
Tehnilised kommunikatsioonid:
Krundi ostul on oluline välja selgitada, kas planeeritava eramuehituse tarbeks on tagatud soovitud kommunikatsioonidega (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, side, gaas) liitumise võimalus. Kui nende liitumispunkte pole arendaja kinnistu piiril taganud, siis peaks selgitama, millised on võimalused eluks vajalike kommunikatsioonide tagamiseks kinnistul liituda. Ühisveevärgi puudumisel on võimalus lahendada nii veevarustus kui ka kanalisatsioon lokaalselt ehk krundisiseselt. Veevarustuse tarbeks on võimalus tagada lokaalselt vesi puur- või salvkaevust, kanalisatsiooni võimalik lahendada kogumismahutiga, imbväljakuga septiku või biopuhastiga. Kui lähim elektri alajaam asub tarbimiskohast lähemal, kui 400 m, siis saab vajaliku elektrivõimsuse Elektrilevist osta ampritasu alusel, kui aga kaugemal kui 400 m, siis kujuneb hind vastavalt tegelikele liiniehituse kuludele, mis võivad kordades ületada ampritasu põhist liitumist.
Kaugus keskusest:
Enamjaolt peab paika reegel, et mida kaugemal suurematest keskustest ehitatakse, seda kõrgemaks kujuneb ehitushind, kuna materjalid transpordikulu moodustab märkimisväärse osa eramu ehitushinnast. Samuti, tellides eramuehitust peatöövõtuna, siis keskustest kaugemates piirkondades peaks arvestama töötajate lähetuskuludega (majutus, transport).
Detailplaneering või projekteerimistingimused:
Ennem maja projekteerimise alust tuleks vastavalt kohaliku omavalitsuse (KOV) üldplaneeringule kas koostada krundi detailplaneering või taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused. Reeglina elamumaa sihtotstarbega kinnistutele väljastatakse projekteerimistingimused. Kui tegemist on näiteks maatulundusmaaga või mõne muu mitte elamumaa sihtotstarbega maaga, siis võib olla vajadus koostada detailplaneering maa sihtotstarbe muutmiseks ja ehitusõiguse saamiseks. Nii detailplaneeringus kui ka projekteerimistingimustes tuuakse välja vastavalt KOV kehtestatud nõuded ehitusõigusele (hoone lubatud ehitusalune pind, kõrgus, katusekalle, materjalid jm).
Uuringud ja mõõdistused:
Kõikide eramute projekteerimise aluseks peab tellima krundi geodeetilise alusplaani ning ehitusloa taotlemise hetkeks ei tohi see olla vanem kui 1 aasta. Geodeetiline alusplaan on krundi mõõtmishetke kohane geodeedi poolt mõõdistatud joonis, kuhu on peale kantud olemasoleva krundi piirid, kõik objektid krundil, krunti mõjutavad piirangud ja kommunikatsioonid. Eramute projekteerimise/ehituse korral tellitakse harvemal juhul geoloogiline uuring, mille alusel on tegelikkuses õige määrata pinnase kandevõime ja teha vundamendi valik. Geoloogilise uuringu käigus tehakse krundil ehitusalasse mitu puurauku, mille alusel saab tuvastada pinnase kandevõime ja põhjavee sügavuse. Teatud Eesti piirkondades (peamiselt Põhja- ja Kirde-Eestis) on kohustuslik teostada radooniuuringuid.
Projekteerija valimine:
Ehitusloa projekti projekteerimiseks piisab arhitektist, kel peab olema vähemalt pädevus Volitatud arhitekt, tase 7 (kontrollida saab pädevusi: https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/) Kindlasti tuleks arhitektiga ennem ehitusloa aluseks oleva projekti (eelprojekt) koostamist kokku leppida, et sama isik oleks valmis ka ehituseks vajaliku täiendatud projekti (põhi- või tööprojekt) koostamiseks. Oluliselt saab tellija elu lihtsustada, kui projekteerimine on eramu projekteerimise ja ehitamise peatöövõtus ehk peatöövõtja vastutab nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Viimasel juhul on ka infovahetus projekteerija ja ehitaja vahel oluliselt tõhusam.
Projekteerimine:
Sageli on eramu tellijal väärarusaam, et arhitekti poolt koostatud ehitusloa aluseks olev eelprojekt on sobilik nii ehitaja detailse hinnapakkumise koostamiseks kui ka reaalseks ehitamiseks. Tegelikkuses on projekteerimisel kolm staadiumi: eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Ehitusloa aluseks oleva eelprojektiga antakse kohalikule omavalitusesele üldine ülevaade planeeritavast hoonest (asendiplaan, seletuskiri, põhiplaanid, vaated, lõiked), mille põhjal on võimalik vaid esialgne ehituspakkumine koostada. Detailse ehituspakkumise koostamiseks ning reaalseks ehitamiseks oleks kindlasti vaja koostada vähemalt arhitektuurne, konstruktiivne, veevarustuse ja kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni, elektri põhiprojektid, kus on juba detailsemalt kirjeldatud põhilised ehitussõlmed, materjalide ja toodete nõuded, ehitustehnoloogia, spetsifikatsioonid jm ehitamiseks vajalik info. Küllaltki harva koostatakse eramute ehitamiseks ka tööprojekt, kus on sõlmed, tööjoonised ja spetsifikatsioonid juba reaalsete tootjate toodetega seotud (nt ventilatsiooniseade Vallox 110 MV või fassaadivärv Tikkurila vanhad värit, toon 321).
Ehitusluba:
Nagu juba varasemalt kirjutatud, siis ehitusloa aluseks on pädeva arhitekti poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt, teatud juhtudel eramute projekteerimise korral aktsepteerivad KOV-d, kui projekteerijaks on projekteerimise pädevusega ehitusinsener, vähemalt tase 6. Ehitusloa taotlusse minev projekt tuleks ka tellija poolt allkirjastada. Lisaks on põhilised dokumendid, mis ehitusloa taotlemiseks tuleks esitada geodeetiline alusplaan (peab ka KOV geoportaali laadima), erinevad tehnilised tingimused, detailplaneeringu olemasolul detailplaneeringu dokumentatsioon, kuid esitatavate dokumentide nõuded erinevad KOV lõikes.