Ettevalmistustööd

Lammutustööd

Kui krundil on juba olemasolevad hooned ning need soovitakse ennem uue eramu ehitust lammutada, siis selleks tuleb koostada lammutusprojekt, mis vajab eraldi menetlust ehitusregistris. Korrektsetel lammutustöödel sorteeritakse korrektselt materjalid materjaliliikide kaupa (kivi, puit, metall, klaas, eterniit, papp, kipsipõhised materjalid, keskkonnaohtlikud materjalid/vedelikud) ning utiliseeritakse vastavat jäätmeluba omavatesse jäätmekäitlusettevõtetesse.

Raadamistööd

Raietööde aluseks peab olema erialase pädevusega isiku poolt koostatud dendroloogiline uuring/hinnang, mis peab kindlasti olema KOV-ga kooskõlastatud. Ohtlike puude raietöid viivad läbi arboristid, kuid lihtsamaid raietöid võivad ka tellijad või ehitustöölised läbi viia. Puitmaterjali edasine saatus lepitakse tellija ja tööde teostaja vahel alati eraldi kokku.

Mahamärkimistööd

Ennem kommunikatsioonitrasside ja vundamendi ehitamist tuleb objektile geodeet tellida, kes märgib krundile reaalsuses maha hoone telgede ristumised või nurgapunktid, trasside vahekaevude, pöörete, hoonesse sisenemiste punktid, teede/platside nurgapunktid, hoone 0.00 kõrguse. Peale loetletud punktide mahamärkimist koostab geodeet digitaalse mahamärkimise akti. Mahamärgitud punktidest lähtuvalt saab alustada ehitusprotsessiga.

Krundisisesed kommunikatsioonid

Paremal juhul ja seda peamiselt tiheasustusega piirkondades on ühisvõrgu (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, side, gaas) liitumispunktid tagatud krundi piiril ning tellija/ehitaja ülesandeks on nendest liitumispunktidest krundisisesed kommunikatsioonid hoonesse tuua. Eramu ehitamisel tuleb arvestada kindlasti selle kuluga. Kõige tähelepanelikum tuleks olla veetrassiga, kuna see tuleb paigaldada sügavamale kui külmumispiir ehk sügavusele 1,6-1,8 m. Keerulisem ja kulukam on olukord, kus näiteks paepinnas (peamiselt Põhja-Eestis) on küllaltki kõrgel ja veetrassi paigalduseks tuleb paasi lõhkuma hakata, mõningad KOV-d lubavad veetorustiku 1-1,2 m sügavusele paigaldada, kuid sel juhul tuleks arvestada torustiku soojustamisega. Kanalisatsioonitorustiku sügavus oleneb suuresti liitumispunkti sügavusest, kuid jääb üldjuhul vahemikku 1-1,5 m ning kalle peaks olemas tagatud hoonest liitumispunkti suunas (ca 1-2 cm/jm). Elektri toitekaabel paigaldatakse kaitsekõris 0,7-0,8 m sügavusele. Kõikidele trassidele tuleb 0,2 m torustikust/kaablist ülespoole paigaldada vastav ohutuslint. Kui krundil puudub juurdepääs ühisvõrkudele, siis saab vastavalt asukohast veevarustus lahendada puur- või salvkaevuga ning kanalisatsioon kogumismahutiga, septiku või biopuhastiga, millest viimastele tagatakse imbala. Lokaalsete veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduste osas tuleb kindlasti KOV-ga kokku leppida.

Ehitusalale juurdepääsu tagamine

Ehitusplatsi planeerides tuleb juba algselt läbi mõelda suuremate ehitusmasinate (veoautod, betoonimasinad, kraanaautod jm) ehitatavale hoonele juurdepääsuvõimalustega. Mõistlik oleks koos vundamendi kaevetöödega kaevata välja ka tulevase krundisisese tee ja platside alus ning tagada esialgu killustikalusel tee. Tihti võib ehitatava hoone ümber olla küll pealtnäha tihe ja tugev murupind, kuid väiksemagi vihma korral ei ole võimalik sinna peale näiteks betooniautoga sõita, mille kaal jääb 25 t juurde. Näiteks betoonpaneelide tõstmiseks kasutatakse eramute korral enamasti 40-60 tonnise tõstevõimega kraanaautosid, mis peaksid olema tõstmise ajaks pargitud võimalikult hoone lähedale, kuna näiteks 4 tonnist paneeli ei saa ka 60 t tõstejõuga kraana kaugemale kui 20 m tõsta. Seega oleks igati vajalik vastavalt hoones kasutatavatest materjalidest lähtuvalt teostada ka ehitusaegsed ajutised teed ja platsid, kuid nende asukoht võiks olla sarnane, nagu hilisem krundisisene tee ja plats olema peaksid.

Ehitusaegne hoonestus

Eramu ehituse korral ei ole väga palju ehitusaegset hoonestust vaja, reeglina tulev arvestada ehitusplatsile töömeeste soojak, kinnine ladu (metallkonteiner), WC. Ehitussoojakus peaks olema tagatud riiete vahetamise võimalus, söögi soojendamise ja söömise võimalus, soovitatavalt pesemisvõimalus. Paljusid ehitusmaterjale saab hoida kontrollitult välistingimustes, kuid ilmastikukriitilisemad materjalid ja tööriistad tuleks ladustada siseruumi, milleks kasutatakse peamiselt 6 meetrist lukustatavat merekonteinerit. Kindlasti peab olema objektil regulaarselt tühjendatav käimla.

Turvalisuse tagamine ehitusobjektil

Väiksema ehituse puhul on väga raske eelarvesse mahutada ja tellijalt finantseerimist saada mehitatud valvele, seega eramu ehitamise korral tuleb väga harva ette ööpäevaringset inimjõul valvet. Kindlasti tõstab turvalisust ehitusaegne piideaed, mis on võimalik varustada perimeetrivalvega, mille korral tuleb nutiseadmesse häire ja ka lokaalne häire, kui keegi turvatud perimeetrit ületab. Samuti on tänapäeval väga laialt kasutusel turvakaamerad, mis on samuti nutiseadmest reaalajas jälgitavad ning mis annavad ka kahtlastest tegevustest objektil teada. Tiheasustusega aladel on kindlasti mõistlik teaditada naabreid ehitustegevusest ning vahetada kontakte, et naabrid saaksid teavitada kahtlastest liikumustest ehitusobjektil.